Mäletatavasti lõpes mu meremaalimine Orissaare sadamas abstraktse mitte-merega. Aga päev seal ei olnud läbi, tahtsin midagi veel ette võtta. Kõigil oli midagi pooleli. Mõistsin, et minu suurim probleem esimese pildiga oli olnud see, et võtsin ette liiga suure motiivi, kus oli nii palju teha, et ma jänni jäin.

Enne laagrisse tulekut koosolekul ja ka mitme loengu käigus oli Tiit maininud, et koolis on neil eraldi kursus “ebatavalised formaadid”, kus nad proovivad igasuguseid eriti laiasid, eriti pikki peenikesi, või ümmargusi jne formaate. Kuidas neid täita nii, et pilt koos püsiks? Samuti võiks see aidata lahti saada oma sissekulunud vaadetest ja õppida maailma teisiti vaatama. Seega olin ma pöördes, kui nägin poes – Kaubamajas muide – kohe peale seda koosolekut müügil kolmnurkseid raame. Müüdi kaks samas suuruses kolmnurka ühe pakina.

Nüüd siis võtsin ühe neist kolmnurkadest kätte ja asetasin ta loogilisel moel – hüpotenuus allpool – endale ette. Eesmärk oli võtta kaugemalt merelt üks tükk ja see sinna peale maalida. Tõstsin pilgu kaugele merele ja – mis ma näen, motiiv! Keset siniseimat suvemerd erepunane poi. Selline värvide kooskõla, et anna olla! Sellise pisikese pildi peal rohkemat ei saagi üldse teha või muidu on ta liiga tihe.

Niisiis, alustasin taas mere maalimist ja seekord ei olnudki see niiväga sundus ega ebameeldiv. Kui taust sai peale kantud, jõudsin järeldusele, et mere panoraami rõhutamiseks on õigem just laiem ots ülespoole tõsta niiet kiire liigutus ja nii ta oligi. Kauget merd oli küllalt lihtne teha, sai ka lainetus tinglikult peale ja peagi oli taust olemas, ainult “kirss” veel puudu. Mõtlesin, et küsin selle asukoha suhtes nõu Tiidult, aga tema tahtis, et ma siiski ise mõtleksin – ainult niipalju ütles, et liiga ette ei või panna, sest muidu paistab liialt õngekorgi moodi, ja päris keskele ei sobi ka, mida ma ise olin juba samuti mõelnud. Niisiis vasakusse kolmandikku ta tuli, kergelt kõikuv kerges lainetuses. Olin selle kerge mänguga suht rahul. Ja ma olen rahul ka sellega, et päris mitu mu kursusekaaslast seal kiitsid, et see poi olla nii realistlikult maalitud, nagu oleks ma reaalselt midagi sinna peale pannud mitte maalinud. Osad kunstnikud muuseas lisavad veel pildile varjugi, et see illusioon oleks täielikum.

Aga see post pidi olema see erand, kus ma kirjutan korraga kahest pildist. Pealkirigi on mitmuses. Erand saab ta olema ka selles mõttes, et ta saab avaldatud samal päeval kui üks teine – aga muidu ma ei jõua enne piltide esitlemist IRL kuidagi selle pildi kirjeldust üles, mis oleks kõige tähtsam panna üles koos kirjeldusega…

Ja nii see on, et kui üks kolmnurk oli valmis, siis ma hakkasin mõtlema, mida teha teisega. Alguses mõtlesin küll, et poi pilt jääb eraldiseisvaks, aga siis leidsin, et mulle meeldiks teha nn seeria siiski, kuid mis oleks loogiline teine pilt? Mõtlesin, et vastand – meri-maa. Ja pildil peab samuti olema mingi ere tehisobjekt, mis sarnaneks selle merepealsega. Esimene mõte oli liiklusmärk – aga siis peaks tee ka tegema ja see ei sobinud selle lakoonilise pisikese merepildiga kokku, ei sobinud sellele pisikesele kolmnurgale. Spetsiaalselt muide, just selleks otstarbeks, palusin võimaluse netti minna oma kursusekaaslaselt, ja uurisin, misasi ikkagi on poi, misjaoks ta täpselt vajalik on. Iseenesest on ju minule kui asjast kaugelseisvale inimesele täiesti arusaamatu, mis või miks ta on, miks ta just sellel kohal on – kuskil keset merd ja ega mina ei tea isegi seda, kas laev peaks selle poole sõitma või sellest eemale hoidma. Wikipedia artikkel ka väga palju ei aidanud, sest, nagu arvata oligi, on väga eri otstarbega poisid. Niipalju ma suutsin järeldada, et see konkreetne on laevade liiklusmärk – mis tähendusega, seda ma ei saanud teada.

Liiklusmärgina identifitseerimine nagu viitaks, et esimene mõte teha liiklusmärk pildile oligi õige, aga samas kahtlesin selle mõtte headuses. Seekord ei küsinud ka kelleltki nõu. Alles viimasel päeval, kui ma üldse üpriski omaette tegutsesin ja peaaegu ei aimanudki, mida tegid teised, võtsin kätte ja viimase pildina viskasin ta valmis. Võtsin aluseks selle tajutud absurdsuse – minu jaoks on täiesti arusaamatu, misjaoks on liiklusmärk keset merd. See on umbes sama absurdne nagu liiklusmärk keset heinamaad. Ja kuna see on maine asi, siis kuidagi vajalik on kolmnurk sellele esialgsele nn loogilisele küljele ehitada, esiplaan laialt ja telliskivimärk paremasse serva sarja lõpetama. Niisiis roheline heinamaa ja “telliskivi” märk sinna pildile tulid. Tiit nägi pilti alles siis, kui oli lõpus tööde arutelu – ja tol hetkelgi oli pilt poolik ja värv kuivamas (ei saanud veel valget triipu keskele tõmmata, sest punane ei olnud kuiv). Ja ta ei tahtnudki nende moodsamate asjade kohta midagi suurt öelda, soovitas ainult, et neil võib isegi veel eredam värv olla – tegingi tegelikult siis merd veel sinisemaks ja rohtu ererohelisemaks. Nüüd tundub, et just rohtu peaksin veel kollasega ja võibolla ka kerge valgega täiendama, et esimene serv oleks rohkem esimese serva moodi.

Komplekt tuli välja siis selline. Paigutada võib neid kolmnurki mitmeti, aga kokku nad kuuluvad ja teine pilt esimeseta ei ole isegi eriline vaatamisväärsus, ainult esimesega koos on tal mõte. Kuigi võib vast seda mõtet mõistatada olla põnev, kui ainult teist vaadata.

Akrüül
Alus: Lõuend raamil
Suurus: 2*28cmx28cmx40cm

Vaata ka:

• Olgu kunstnikul kordki õigus (Sissejuhatus sarja)
• Sära okstes
• Väina tamm
• Kruusakarjäär
• Relss
• Päikesepuu
• Muhu kirik