Milline on hea (IT-)analüütik?

Tüüpilised märkmed, kas pole! Foto: Pexels

Minu endised ja praegused kliendid teevad mulle küllalt tihti seda komplimenti, et küsivad, kas ma saaksin veel mõnda nende projekti ette võtta; või kasvõi kedagi soovitada, kes samavõrd hea oleks. Kuidas aga sellist inimest leida?

Ma pean analüütiku tööd lihtsalt õpitavaks – kui ma oma vanaemale selgitasin, mida ma tööna teen, siis ta imestas, et kas tõesti on keegi valmis selle eest maksma! On, ja keskmisest palgast märkimisväärselt rohkem. Selle töö tegemiseks on olulised ainult teatud isikuomadused – ja mõned kergelt omandatavad oskused.

Kuulab aktiivselt

Analüütiku ülesanne on selgeks teha kliendi soovid ja vajadused, prioriteedid ja võimalused. Selleks sobib kõige paremini aktiivne kuulamine, kus analüütik jälgib jutulõnga ning küsib täpsustavaid küsimusi.

Puudulikuks jääb passiivne kuulmine, kus osa juttu läheb kõrvust mööda ja segased kohad jäävad täpsustamata; aga ka väga intensiivne intervjueerimine, kus klient jätab rääkimata selle osa, mida spetsiifiliselt ei küsitud (ja keegi ei suuda kõiki detaile küsida!). Isegi kui jutt läheb mingil määral konkreetse koosoleku fookusest eemale, näitab see tihtipeale, kus on kliendi murekohad, millega edaspidi saab arvestada. Loomulikult on oluline need siis fikseerida, nende arutamiseks uus aeg kokku leppida, ja suunata vestlus taas õigele rajale.

Olen juhtunud nägema ka analüütikuid, kes räägivad rohkem kui kuulavad – ja tulemuseks on rahulolematu klient, sest kuigi vormiliselt on lõplik lahendus kõigile nõuetele vastav, ei vasta see kliendi reaalsetele vajadustele.

Uudishimulik

Analüütiku peamine motivatsioon on piiramatu uudishimu. Ta tahab alati teada, kuidas asjad käivad ja miks:

  • Kuidas tehakse rongiplaane nii, et rongid üksteisele otsa ei sõidaks?
  • Kuidas hallatakse elektrivõrku nii, et kogu võrgus oleks tootmine ja tarbimine täpselt tasakaalus?
  • Kuidas tagatakse kindlustusfirmas piisava tagavara olemasolu juhuks, kui peab nõude välja maksma?
  • Kuidas saavad Eesti riigiasutused omavahel turvaliselt andmeid vahetada?
  • jne jne jne

Nagu väike laps, tahab analüütik kõike teada. Analüütiku uudishimu on sõltumatu valdkonnast ja annab hoogu, et uurida välja kõik olulise pakutava lahenduse jaoks. Ükski detail ei ole liiga väike või tähtsusetu!

Sealjuures on oluline veel nii detailid kui ka see, kuidas need detailid kokku sobivad. Mingit teemat arutledes tekib analüütiku peas abstraktne mitmemõõteline pilt, kus erinevad detailid üksteist mõjutavad. Eelnevatelt kohtumistelt pärinevad teadmised mõjutavad käesolevat arutelu ja algatavad uusi küsimusi. Arutelu käigus võivad välja tulla detailid, mis on vastuolus suure pildiga – ning siis on oluline see kohe nähtavale tuua ja välja selgitada, kuidas saada need omavahel sobima. Kogu süsteem peab ühiselt koos töötama.

Süstemaatiline

Analüütikule meeldib, kui kõik teadaolev on süstematiseeritud ja selge. Infot on palju, kuid kuidas sa tead, et see, mis sa leidsid, on kogu tõde? Selleks süstematiseeritakse ja katalogiseeritakse see ära. Koostatakse diagrammid, mis näitavad eri infokildude seoseid. Kirjeldatakse mõisted, et kõik oleks üheselt arusaadav. Pannakse tegevused loogilisse järjekorda, et välja selgitada, ega mõni samm ei ole vahelt puudu.

Süstemaatilisus laieneb aga ka käitumisele. Hea analüütik läheb koosolekule alati plaaniga, mida tal sellel koosolekul on vaja teada saada. Koosolekul jälgib ta, et kõik küsimused ka tõesti vastatud saaksid, ja samuti kõik muud, mis arutelu käigus tekivad. Ükski küsimus ei saa jääda arutamata, ükski detail ei saa jääda kirjeldamata! Kui ajast jääb väheks, siis süstemaatiliselt pannakse nende teemade arutamiseks ka uus aruteluaeg.

Mõtleb väljaspool kasti

Head analüütikud mõtlevad alati, kas oleks võimalik uuritavas valdkonnas midagi paremini teha. Nad teavad, et kui midagi on alati nii tehtud, siis ei pruugi see olla siiski parim viis; ka kliendi visioon ei pruugi olla parim võimalik lahendus. Tehnoloogia areneb kiiresti ning klient pruugi selle võimalustest teadlik olla.

Võibolla selle asemel, et luua vorm, kus kasutaja saab andmed sisestada, on võimalik hoopis need andmed mõnest muust süsteemist automaatselt importida? Võibolla selle asemel, et näidata infot tabelina, visualiseerida seda graafikul, või sealsamas tabelis rõhutada numbrite muutumist värvidega? Võibolla on võimalik protsess ümber teha selliselt, et mingit tegevust ei ole üldse vajalik teha? Valdkonna spetsialistide ja analüütikute koostöös võivad sündida tõeliselt innovaatilised lahendused, mis muudavad tööd efektiivsemaks.

Teisalt, üks minu enda suurimaid õppetunde on olnud, et vahetevahel tuleb lahenduse keerukust ka vähendada, et mahtuda soovitud aja- ja raha piiridesse. Kui kastist väljas mõtlev analüütik suudab välja mõelda, kuidas erinevaid tegevusi automatiseerida ja innovaatiliselt lahendada, siis vahetevahel ongi mõtet just teha lihtne sisestusvorm või jätta mingi osa automatiseerimata, sest see ei tasu ennast lihtsalt ära. Selline võib olla näiteks mõne teenuse toetus, mida meie klient pakub ainult vanade lepinguliste kohustuste jaoks; või automaatne lahendus, mille tulemused inimene nagunii üksikasjalikult peab üle vaatama, sest selle õigsust ei ole võimalik tagada; või ka MVP (Minimum Viable Product), piloot- või muu katserakendus, kus oluline ei ole täiuslik töötamine vaid kiire valmimine.

Paindlik

Analüütik on alati valmis käigult ümber häälestuma, kui eeldused ei pea paika. Alati ei ole võimalik kõigeks ette valmistuda, eriti kui me ju läheme välja uurima infot, mida me veel ei tea.

Võimalik, et meie peas juba välja kujunema hakanud lahendus ei sobi põhimõtteliselt mõne olulise infokillu tõttu, mis veel ei ole meieni jõudnud. Võimalik, et kliendini on jõudnud uus informatsioon või on ta sisimas jõudnud uue äratundmiseni, mis kogu lahendust kardinaalselt muudab. Igal juhul on klient see, kes otsustab, mida tehakse, ja analüütik on see, kes tagab, et tehtav oleks loogiline tervik.

Analüütik peab suutma vajadusel lahti öelda juba tehtud tööst ning selle ümber kujundama vastavalt uuele teadmisele.

Tulemustele orienteeritud

Kõik analüütiku tegevused viivad projekti eesmärkide suunas.

Kui midagi on tegemata või tehtud valesti, siis ei ole oluline otsida süüdlast vaid leida lahendus. Kui projekti käigus selgub midagi, mis läheb eesmärkidega vastuollu, siis see tuleb teistele osalistele võimalikult ruttu nähtavale tuua. Keegi ei ole eksimatu – ka parim analüütik eksib vahel! -, ja siis on ainumõeldav tegevusviis see samamoodi lauale tuua ja leida lahendus. Kui mõni kliendi esindaja, ükskõik mis põhjusel, ei jaga vajalikku infot, või teeb seda projekti tähtaegasid arvestades liiga aeglaselt, siis analüütik leiab viisi, kuidas ka see lahendada.

Analüütik kasutab oma eelnevalt kirjeldatud omadusi, et leida lahendus igale olukorrale, seda emotsionaalsel tasandil eskaleerimata.

Vastutustundlik

Analüütik teab, kui tähtis on tema töö. Tema loodud plaanid ja kirjeldused on kogu süsteemi alustala. Mida varem arendusprotsessis on tehtud viga, seda suurema mõjuga on see kogu süsteemile. Väljaselgitamata nõue võib tuua trahvid kas kliendile või projekti raames meeskonnale, vajaduse suur osa lahendusest ümber kirjutada või üldse projekti seiskamise probleemide kuhjumise tõttu.

Seega on analüütikul suur vastutus vigu vältida ja kontrollida lahenduse sobilikkust igast võimalikust vaatevinklist. Sellepärast ta kuulabki klienti aktiivselt, selgitab uudishimulikult välja kõik tema vajadused, süstematiseerib selle info, leiab väljaspool kasti mõeldes sobiva lahenduse või paindlikult kärbib seda ning teeb kõik vajaliku projekti tulemuse saavutamiseks.


Kui ma tagasi vaatan, siis analüütiku tööd alustades ei olnud mul kõiki neid omadusi, ja praegugi ei ole ma täiuslik. Siiski olen ma analüütikuna palju arenenud ja olen kindel, et just ülal loetletud omadused on mind selles töös kõige rohkem aidanud.

Kui sa oled ise analüütik – siis kas oled minu loetletud omadustega nõus? Kas siit on midagi olulist puudu või ei ole mõni nimetatud omadus üldse oluline? Kirjuta mulle kommentaar sellesama artikli alla.

Kui sa analüütik ei ole, aga tundsid end selles artiklis ära ja tunned huvi sellel alal alustamise vastu – kirjuta mulle kindlasti kaja.trees(@)liriel.org! Saan aidata sul sellel alal algust teha ning pakun ka mentorlust, et vajalikke oskusi õppida – headest analüütikutest on suur puudus!

This entry was posted in IT-analysis and tagged . Bookmark the permalink.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *