Tihti teen ma tööd ja samal ajal vestlen seltskondlikult mõne sõbraga arvutis leiduva tarkvara abil. See on omamoodi kummaline… Siin väike vestlus sel teemal(vestluse avaldamiseks on luba küsitud, vestluspartneri nimi ära muudetud vastavalt tema soovile):
liriel ütleb (11:03): teen siin kõrval vaikselt oma tööd eksole..
K. ütleb (11:03): einoh muidugi, nagu minagi… vähemalt natukese aja präast
liriel ütleb (11:04): see on nii kummaline, kuidas suudab siiski suhelda hoolimata sellest, et tegelikult samal ajal tööd teed.. ja nii häiriks, kui sedasi teeks “päris elus”
K. ütleb (11:05): “päris elus”?
K. ütleb (11:05): ahjaa, sa mõtled näost näkku
liriel ütleb (11:06): just
K. ütleb (11:06): jaaa, see on omapärane, aga nuh, mõnes mõttes on võib olla asi selles, et sa oled kirjutamise “modes”
K. ütleb (11:06): et sa kasutad sõrmi ja mõtled kuvaril või nii..
liriel ütleb (11:06): see oleks päris kummaline, et räägid kellegagi juttu ja samal ajal teed oma tööd rahulikult edasi
liriel ütleb (11:07): ma arvan, et osaliselt on asi ka selles, et siin vaata ei ole jutuajamine nii sujuv, on mingid hetked, kui sa ootad teise vastust
liriel ütleb (11:07): et kui juttu räägitakse, siis saad sa
liriel ütleb (11:07): jutu
liriel ütleb (11:07): kätte
liriel ütleb (11:07): jooksvalt
liriel ütleb (11:07): sõna
liriel ütleb (11:07): haaval
liriel ütleb (11:07): või
liriel ütleb (11:07): lausa
liriel ütleb (11:07): häälik
liriel ütleb (11:07): haaval
liriel ütleb (11:07): tegelikult
liriel ütleb (11:07): eksole
K. ütleb (11:08): oeh
K. ütleb (11:08): see on jah päris jube tegelikult
K. ütleb (11:08): rääkides pead sa kogu aeg keskenduma, siin keskendud sa sel hetkel kui sa ise kirjutad või vastust loed
liriel ütleb (11:08): jah.